Projekti „Läänemere rannikuriikide väikesemahulise kalapüügi sektori koostöö arendamine, rakendades hea praktika vahetamist tutvumiskohtumiste ajal ja informatsioonibaasi loomise meetodeid virtuaalses ruumis“, raames, finantseeritav Euroopa Liidu poolt, toimus 29. augustil 2017.a. Mingė külas, Šilutė rajoonis (Leedu) konverents, millel osalesid Balti mere rannikuvetel või sisevetel kalastavad kalurid – ärimehed Leedust ja Lätist, Leedu teadusesindajad, Leedu põllumajandusminister.
Konverentsil esitleti projekti, selle eesmärke ja ülesandeid, 23. augustil 2016.a. Liepojas (Läti), 17. novembril 2016.a. Ustkos (Poola) ja 4. aprillil 2017.a. Pärnus (Eesti) toimunud konverentsidel tõstatatud probleeme, tutvuti Poola kalurite poolt teostatava tegevusega ja kalastuse eripäradega.
Teadusesindajate poolt esitletud teemad:
- Läänemere rannikureljeefi muutused seoses liiva liikumisega ja muutuste mõju kalade rändele.
- Kalastusvõimalused Leedu rannikuvetes ning suhted harrastuskalurite ja kalurite-ärimeeste vahel.
Samuti arutati varajasematel konverentsidel tõstatatud teemadel:
- Läänemere rannikuriikide väikesemahulise kalapüügi sektori koostöövõimaluste arendamine.
- Invasiivse kala - ümarmudila (Neogobius melanostomus) levik Läänemere rannikuvetes.
- Hüljeste poolt tehtav kahju kaluritele.
Arutades kalurite vahelisi koostöövõimalusi, kinnitasid konverentsil osalejad, et sellist koostööd peab tegema ja et see on eriti tähtis, kui on lahendatavad kalurite ühised probleemid, millega seoses on vastuvõetavad otsused Euroopa Liidu institutsioonides.
Konstateeriti, et kalurite poolt tõstatatud probleemi seoses invasiivse kala – ümarmudilaga ei lahendata tänasel päeval ei Leedus ega Lätis. Kalurid võiksid püüda suuremaid selle kala koguseid, kuid seoses hooajalisuse ja sellel ajal kiiresti langeva turuhinnaga ei tasu see neile ära, kuna ei ole võimalik katta kulusid.
Esitledes Lätis tõstatatud probleemi seoses hüljeste poolt tehtava kahjuga, informeerisid Leedu kalurid, et Leedus on juba tekkinud mehhanism, läbi mille on rannikuvete kaluritele juba makstavad kompensatsioonid.
Poola kalurite poolt tõstatatud küsimus seoses kormoranide poolt tehtava kahjuga oli väga aktuaalne ka Leedu ja Läti sisevetel kalastavatele kaluritele. Osalejate arvates peaks Euroopa Liidu institutsioonid selle probleemi lahendamisega rohkem tegelema.
Arutades koostöövõimalusi teiste riikide kalurite vahel, märgati, et kõigi kalurite jaoks on väga aktuaalne laevade ja kalastustarvete soetamise küsimus. Märgati, et kõige sagedamini ei ole kaluritel uute seadmete soetamiseks piisavalt vahendeid, seepärast otsitakse kasutatud seadmeid, mida ostetakse teistest riikidest. Selle jaoks oleks vajalik internetibaas, milles saaksid kalurid kuulutada müüdavate, mittekasutatavate seadmete kohta. See internetibaas peaks hõlmama mitut riiki.
