Rahvusvahelise konverentsi aruanne

4. aprillil 2017.a

 Pärnu, Eesti

  

Projekt: „Läänemere rannikuriikide väikesemahulise kalapüügi sektori koostöö arendamine, rakendades hea praktika vahetamist tutvumiskohtumiste ajal ja informatsioonibaasi loomise meetodeid virtuaalses ruumis“, finantseeritav Euroopa Liidu ja assotsiatsiooni „Šilutės žuvininkystės vietos veiklos grupė“ („Šilutė kalastuskoha tegevusgrupp“) poolt.

Kokkutuleku eesmärk: rahvusvahelise väikesemahulise kalapüügi sektori koostöö ja hea praktika vahetamise arendamine läbi konverentsi organiseerimise, millel osalesid Läänemere rannikuvetel ning sisevetel kalastavad kalurid-ärimehed Leedust ja Eestist.

Konverentsi käik:

  1. Teoreetiline osa.

Konverentsil tutvustati projekti, selle eesmärke ja ülesandeid ning saavutatud tulemusi.

Tutvustati 23. augustil 2016.a Liepājas (Lätis) ja 17. novembril 2016.a Ustkas (Poolas) toimunud konverentsidel üles kerkinud väikesemahulise püügiga tegelevate kalurite probleeme, tutvuti Eesti kalurite poolt läbiviidava äriotstarbelise kalapüügi tegevuse ning selle iseärasustega.

Konverentsil käsitleti järgmisi teemasid:

  1. Läänemere ranniku riikide väikesemahulise kalapüügi sektori koostöövõimaluste arendamine.
  2. Invasiivse kala - ümarmudila (Neogobius melanostomus) levik Läänemere rannikuvetes.
  3. Hüljeste poolt tehtav kahju äriotstarbelise kalapüügi tegevusele.
  4. Kütusele aktsiisimaksu rakendamine.
  5. Kormoranide tekitatav kahju äriotstarbelisele kalapüügile ja kalaressurssidele.
  6. Kalandustoodete tarbimise populariseerimine.

  1. Praktiline osa. Diskussioonid ja järeldused.
  1. Läänemere ranniku riikide väikesemahulise kalapüügi sektori koostöövõimaluste arendamine.

Arutledes erinevate riikide kalurite vaheliste koostöövõimaluste üle kiitsid konverentsil osalejad heaks mõtte, et koostöö naaberriikide vahel on eriti aktuaalne, kui seda teevad spetsialiseerunud tegevusega tegelevad esindajad, s.t. äriotstarbelise kalapüügiga tegelevad kalurid (antud juhul Läänemere rannikuvetel ning sisevetel kalastavad  kalurid). On märgatud, et käesoleva projekti sihtriikide kalurite tegevusel, s.t. kalastades Läänemere rannikuvetel ning sisevetel, tekivad vastavalt kalastusviisile ning püütavale kalaliigile sarnased probleemid.

Analüüsides, kuidas selline suhtlemine ja koostöö võib toimuda ja kuidas võivad olla efektiivselt ja hästi lahendatavad üles kerkivad probleemid, rõhutati järgmisi võimalikke lahendusi:

  • Ametliku staatusega ühise tegevuse ühenduse loomine,t., kõigil neljal riigil (Leedu, Läti, Eesti ja Poola) peab olema esindaja, kes on otseselt vastutav kalastamise ja äriotstarbelise kalapüügiga seotud informatsiooni esitamise, süstematiseerimise ja analüüsimise eest. Praegu saavad projekti töötajad õigesti ja põhjalikult analüüsitud informatsiooni esitada ainult peale seda, kui on uurinud Leedu Vabariigi kalastamisega seotud õigusakte. Iga riigi õiguslik baas on erinev, samuti tekib raskusi või ebatäpsusi mitte ainult tõlkimisel võõrkeeltest, vaid ka kalurite otsesel omavahelisel suhtlemisel. Samuti rõhutati, et Euroopa Liidu institutsioonide juures ei ole väikestel kalastusettevõtetel enda esindajaid, kes saaks esitada küsimusi, mis tekivad seoses nende kalastusettevõtetega, kuna kõige sagedamini on lahendatavad vaid suurte kalastusettevõtete probleemid.
  • Vastavate esindajate (projektiadministraatorite) tööle värbamine. Mainitud probleemide lahendamise eesmärgil (enda riigi õigusliku baasi tundmine, keelebarjääri puudumine, otsene suhtlemine oma keeles jne.) oleks  asjakohane värvata töötajaid, kes oleks otseselt vastutavad mainitud tegevuste elluviimise eest.
  • Eraldiolevad juurdepääsud veebilehe administreerimiseks. Veebilehe uudistevoo suurendamise ja eririikide jaoks aktuaalsemate teemade esitamise eesmärgil oleks projektiadministraatoritele osutatavad veebilehe administreerimise kohustused nende poolt esindatava riigi kontol, süstematiseeritud või kõigi projekti sihtriikide jaoks aktuaalne informatsioon oleks tõlgitav inglise keelde ja esitatav kõigis keeltes. Sellisel viisil oleks lahendatavad keelebarjääri probleemid, samuti oleks kättesaadav kiire ja põhjalik informatsioon igale kalurile.
  • Otseste rahvusvaheliste kokkutulekute organiseerimine. Konverentsil osalejad leidsid, et kokkutulekute või konverentside ajal tekkivad diskussioonid osalejate vahel on väga efektiivne suhtlemise ja koostöö vorm, seepärast oleks tulevikus selliste ürituste organiseerimiseks eraldatav suurim finantseerimise osa.

Loodavalt rahvusvahelise ühise tegevuse ühenduselt oodatavad tulemused:  

  • efektiivsem probleemidele lahenduste otsimine ja nende elluviimine kasutades teiste riikide kogemusi (administraatorite abil, rahvusvaheliste kokkutulekute ajal).
  • Ühenduse esindaja (esindajate) sobivam enda arvamuse esitamine ja selle võimalik mõju Euroopa Liidu institutsioonides vastuvõetavatele otsustele, lahendades mitte ainult konkreetse riigi probleeme, vaid ka mitmes riigis esile kerkivaid probleeme.
  • Suurenevad ühiste Euroopa projektide organiseerimise ja elluviimise võimalused, tänu millele saavad kalurid paremini omandada tehnoloogilisi uuendusi ning teaduslikke uudiseid, mis aitavad kaasa nende äri loomisele või
  • Informatiivne, eri riikide kaluritele kättesaadav veebileht.
  • Kala ja kalatoodangu turundusvahendite realiseerimine, kulinaaria- või kultuuripärandi edendamine jms.
  1. Invasiivse kala - ümarmudila (Neogobius melanostomus) levik Läänemere rannikuvetes.

Esitledes Läti ja Poola kalurite poolt tõstatatud probleemi seoses invasiivse kala  – ümarmudila levikuga Poola ja Läti vetes, nentisid konverentsil osalejad, et selle kala populatsioon suureneb, see aga mõjutab teiste kalade vähenemist ( lest, räim jne). Samuti informeerisid kalurid, et selle leviku vähendamiseks mingit tegevust ette ei võeta.

  1. Hüljeste poolt tehtav kahju äriotstarbelise kalapüügi tegevusele.

Esitledes Lätis ja Poolas tõstatatud probleemi seoses hüljeste poolt tehtava kahjuga olid Eesti kalurid tutvustatud konkreetsete kahjudega, mida kogevad Poola ja Läti kalurid seoses hüljestega. Osalejatele esitleti hüljeste poolt tehtava kahju fotosid. Leedu kalurid esitlesid Leedus kasutatavat kaluritele hüljeste poolt tehtava kahju kompenseerimise mehhanismi, kuid kõik osalejad olid ühisel arvamusel, et selline probleemi lahendamine ei vähenda hüljeste populatsiooni kasvu.  Eesti kalurid täpsustasid, et Eestis on hüljeste populatsioon reguleeritav, neid on lubatud jahtida, seepärast ei ole see probleem neil eriti tundlik. Otsustati selgitada välja, mis alustel on selline tegevus lubatud.

  1. Kütusele aktsiisimaksu rakendamine.

Konverentsil avaldasid Leedu kalurid arvamust, et väikesed ja väga väikesed kalastusettevõtted kogevad kalastusäris suuremate ettevõtete ees äridiskrimineerimist seoses rakendatavate soodustustega aktsiisiga mittemaksustatava kütuse soetamisel, kuna need kalurid, kes tegelevad kalapüügiga rannikuvetel või sisevetel, peavad kasutama laevasid, millel on bensiinimootorid. Poola kalurid sellel teemal suurt probleemi ei näe, kuna nemad kasutavad kalastamiseks kõige rohkem diiselmootoriga laevasid, mille jaoks saavad nad soodustusi aktsiisiga mittemaksustatavat kütuse soetamiseks. Eesti kalurid nentisid ka, et ka nende jaoks on aktuaalne bensiiniaktsiisi vähendamise küsimus. Seati eesmärk pöörduda EL institutsioonide poole seoses palvega vaadata läbi võimalused määruste muutmiseks, mis mõjutavad bensiiniaktsiisi suurust.

  1. Kormoranide tekitatav kahju äriotstarbelisele kalapüügile ja kalaressurssidele.

Konverentsil esitleti üht pakilisemat Poola; Läti ja Leedu kalurite probleemi, milleks on kormoranide tekitatav kahju. Rõhutatud sai, et suurem kormoranide levik avaldab mõju äriotstarbelisele kalapüügile ja siiani rakendatavad kormoranide populatsiooni reguleerimisvahendid on ebaefektiivsed. See probleem on aktuaalne Eesti kaluritele. Kinnitati ühehäälselt, et Euroopa Liidu institutsioonid peaks pöörama selle probleemi lahendamisele rohkem tähelepanu.

  1. Kalandustoodete tarbimise populariseerimine.

Konverentsil osalejad kinnitasid, et praegusel ajal on tunda kala ja selle toodete tarbimise vähenemist, samuti esineb raskusi kala või selle toodete pakkumisel kulinaarseteks eesmärkideks või kultuuripärandina mitte ainult individuaalselt vaid ka suuremas mahus. Esineb raskusi enda toodangu pakkumisel festivalidele või messidele. Konverentsil osalejad pakuvad leida võimalusi kultuuri- ja / või  kulinaariapärandi propageerimise tõstmiseks läbi vahetusprogrammide ja suuremas mahus, lihtsustada koostööpõhiseid kala- ja selle toodete propageerimise võimalusi   läbi festivalide või messide, samuti läbi veebilehe.

      

Projektijuht                                                                                            Egidijus Narevičius

      
Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on Twitter

Lisa kommentaar