Poolas toimunud konverentsi kohta

Projekti „Läänemere rannikuriikide väikesemahulise kalapüügi sektori koostöö arendamine, rakendades hea praktika vahetamist tutvumiskohtumiste ajal ja informatsioonibaasi loomist virtuaalses ruumis“ raames, mis on finantseeritav Euroopa Liidu poolt,  toimus 17. november 2016.a. Ustka (Poola) konverents, millel  osalesid Balti mere rannikuvetel või sisevetel kalastavad kalurid-ärimehed Leedust ja Poola.

Konverentsil tutvustati projekti ning selle eesmärke ja ülesandeid, käsitleti 23. augustil 2016. a Liepājas (Lätis) toimunud konverentsil üles kerkinud probleeme, esitleti organisatsiooni LIFE (Low Impact Fishers of Europe) ning tutvuti Poola kalurite tegevuse ja kalapüügi eripäradega.

Tutvustati 23. augustil 2016. a Liepājas (Lätis) toimunud konverentsil üles kerkinud probleeme:

  1. Läänemeremaade väikesemahulise kalapüügisektori koostöövõimaluste arendamine.
  2. Invasiivse kala ümarmudila (Neogobius melanostomus) levik Läänemere rannikualadel.
  3. Hüljeste põhjustatav kahju kaluritele.
  4. Kütuse aktsiisimaksu kohaldamine.
  5. Kaluritevahelise koostöö võimaluste arutelus kinnitasid konverentsi osalised, et selline koostöö on vajalik ja see on eriti tähtis kalurite ühiste probleemide lahendamisel, mille kohta langetatakse otsuseid Euroopa Liidu institutsioonides. Samuti rõhutati, et väikesemahulise kalapüügi ettevõtetel ei ole Euroopa Liidu institutsioonide juures oma esindajaid, kes saaksid tõstatada küsimusi nende ettevõtetel tekkivate probleemide kohta, sest enamasti käsitletakse vaid suurte kalastusettevõtete küsimusi.
  6. Läti kalurite tõstatatud probleemi käsitlemisel invasiivse kala ümarmudila leviku kohta teatasid Poola kalurid, et see kala on ka nende rannikuvetes, kuid praegu ei rakendata ümarmudila leviku tõkestamiseks mingeid meetmeid, sest nad arvavad, et see on nende püütava tursa baastoidus. Leedu ja Poola kalurite debati käigus selgitati välja, et Poolas on rannapüügi meetodid teistsugused, sest Poola kalurid on oma püügis rohkem orienteeritud tursale (mis moodustab kalapüügiettevõtete suurima tulu), seevastu Leedu ja Läti kalurid teenivad suurema osa oma kalastustulust enamasti muude kaladega (lest, räim jm). Selgitati välja, et Poola kalurid ei kasutagi püügiks püüniseid (vahend, millega püütakse enim mudilat), mis on Leedus ja Lätis populaarne.
  7. Lätis tõstatatud probleemi osas hüljeste tekitatava kahju pärast rõhutasid poolakad, et ka nende kaluritele on see aktuaalne murekoht. Konverentsil osalejatele esitleti konkreetseid kahjusid, mida Poola kalurid hüljeste pärast kannavad. Osalejatele näidati fotosid hüljeste tekitatud kahju kohta. Leedu kalurid tutvustasid mehhanismi, mida kasutatakse Leedus kaluritele hüljeste tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid kõik osalised jõudsid ühisele arvamusele, et probleemi selline lahendus ei vähenda hüljeste populatsiooni kasvu, sellepärast on kõikides Balti riikides hüljeste populatsiooni leviku peatamiseks vaja ühiseid uudseid lahendusi. Kalurite arvates peaks selle probleemi lahendamiseks ja uute innovaatiliste meetmete leidmiseks rahalisi vahendeid määratama Euroopa Liidu otsestest assigneeringutest.
  8. Leedu kalurid avaldasid konverentsil arvamust, et aktsiisivaba kütuse soetamissoodustuste pärast kannatavad väikesed ja mikro-kalapüügiettevõtted suuremate ettevõtete kõrval äridiskrimineerimise all, sest rannikualadel või sisevetes püüdjad peavad kasutama bensiinimootoriga veesõidukeid. Poola kalurid selles suurt probleemi ei näe, sest enamik nende kasutatavatest kalastuslaevadest töötab diislikütuse jõul, mille soetamiseks nad saavad aktsiisivaba kütuse soodustust.

Samuti oli Poola kalurite jaoks konverentsil aktuaalne küsimus kormoranide tekitatav kahju. Rõhutati, et kormoranide suur levik mõjutab äriotstarbelist kalapüüki. See probleem oli päevakohane ka Leedu sisevete kaluritele. Osalejate arvamuse kohaselt peaks Euroopa Liidu institutsioonid selle probleemi lahendamiseks rohkem eraldama.

Koostöövõimaluste kaalumisel muude riikide kaluritega täheldati, et veesõidukite ja kalapüügiriistade soetamise küsimus on kõikide kalurite jaoks väga aktuaalne. Märgiti, et enamasti ei ole kaluritel uute seadmete soetamiseks piisavalt vahendeid, mistõttu otsivad nad kasutatud seadmeid, mida ostavad ka muudest riikidest. Selleks oleks tarvilik internetibaas, kus kalurid saaksid avaldada mittekasutatavate seadmete müügikuulutusi. See veebibaas peaks hõlmama mitut riiki.

Organisatsiooni Low Impact Fishers of Europe Lääne- ja Põhjamere koordinaator Marcin Ruciński tutvustas konverentsil enda esindatavat organisatsiooni, selle tegevust ja tehtud töid (vt organisatsiooni kohta lähemalt www.lifeplatform.eu).

Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on Twitter

Lisa kommentaar