KONVERENTSIL OSALEJATE ÜHINE PROTOKOLL

KONVERENTSIL OSALEJATE ÜHINE PROTOKOLL

23.08.2016

Liepoja

 

             Projekti „Läänemere rannikuriikide väikesemahulise kalapüügi sektori koostöö arendamine, rakendades hea praktika vahetamist tutvumiskohtumiste ajal ja informatsioonibaasi loomist virtuaalses ruumis“ raames, mis on finantseeritav Euroopa Liidu poolt,  toimus 23. augustil 2016.a. Liepojas (Läti) konverents, millel  osalesid Balti mere rannikuvetel või sisevetel kalastavad kalurid-ärimehed Leedust ja Lätist.  Konverentsil arutasid kalurid enda äris tekkivaid probleeme, jagasid enda häid kogemusi. Konverentsi vältel said formuleeritud põhiküsimused, mis on kaluritele hetkel väga aktuaalsed ja mida ei ole võimalik üksnes kalurite pingutustega ja  ilma väljastpoolt tuleva täiendava toeta  (Euroopa liit, kohalikud võimuinstitutsioonid) võimalik lahendada.

            Põhilised küsimused:

  1. Läänemere ranniku riikide väikesemahulise kalapüügi sektori koostöövõimaluste arendamine. Kokkutuleku liikmed rõõmustasid korraldatud konverentsi üle, kuna said suhelda mitte ainult omavahel, vaid ka teiste riikide esindajatega. Kaaludes edaspidiseid pideva koostöö võimalusi Balti riikide kalurite vahel rõhutati, et rannikuvetel või sisevetel kalastavad kõige sagedamini vaid väikesed või väga väikesed ettevõtted, seepärast on nende rahalised võimalused selliste kokkutulekute organiseerimiseks väga piiratud ja ilma välise toetuseta  peaaegu võimatud. Nende assotsatsioonidel puuduvad esindajad sellistes organisatsioonides, kust saaks teha märkusi või saada soovitusi kalastussektori parandamiseks Euroopa Liidu  institutsioonide poolt. Riikide kalastusprogrammides sellist eraldiseisvat prioriteeti tavaliselt ei kujundata või kui see  on olemas, siis on probleemiks asjaolu, et taolise koostööprojekti jaoks on vajalik selle kooskõlastamine iga riigiga (tuleb valmistada ette eraldiseisvaid projekte), tavaliselt seda teha ei ole võimalik seoses erinevate kalastusprogrammidega. Arenguprojektide koostöö on võimalik vaid väga kitsas kalastajate ringis. Konverentsil osalenute arvamus on, et selline initsiatiiv laiemaks koostööks enamuse kalastamise väikeettevõtete esindajate vahel võib olla toetatav vaid läbi Euroopa liidu poolse antud sektori otsese rahastamise.
  2. Invasiivse kala - Ümarmudila (Neogobius melanostomus) levik Läänemere rannikuvetes. Läti kalurite kõnedest selgus, et Läänemere rannikuvetes on hakanud kõvasti vähenema püütava kala kogus. Üheks selle probleemi tekke põhjuseks peavad kalurid invasiivse kala – ümarmudila – levikut. Sama probleemi kinnitasid ka Leedu kalurid. See kala paljuneb 2-4 korda aastas, seepärast toimub liikidevaheline konkurents toidu pärast milles jäävad alla kohalikud kalaliigid, sellised, nagu lest, mere luts, vimba,   otinių šeimos lestad ja paljud teised mageveekalad,  kes kevade ja suve perioodiks migreerivad toidu pärast merre. Kalurid näevad selle Läänemere probleemi lahendusena antud kala aktiivset püüki (populatsiooni vähendamine), kuid ei saa rakendada aktiivseid meetmeid, kuna suuremate püükide tekkimisel maksavad töötlejad  0,10 – 0,15 Eur kilo eest. Sellise pakutava hinna eest ei ole kaluril seda kala majanduslikult tulus püüda, kuna see ületab kalastamise omahinda. Kalatöötlemise ettevõtete esindaja  informeeris, et ümarmudila nõudlus on Balti riikides väga väike, seepärast peavad töötlemisettevõtted investeerima uutesse tehnoloogiatesse,  seadmete loomisesse, selleks on aga vajalik nii aeg kui lisainvesteeringud. Praegu ei ole võimalusi tõsta kokkuostuhinda ja ettevõtted ei ole valmis võtma vastu selle kala suuri koguseid. Konverentsil sai üksmeelselt otsustatud, et invasiivse kala – ümarmudila -  leviku piiramist, populatsiooni vähendamist püügiga, peaks toetama Euroopa Liit, kuna see probleem puudutab mitte ainult konkreetset riiki (Lätit või Leedut), vaid ka teisi Läänemerel kalastavaid riike. Nende arvamusel saaks seda teostada, määrates kaluritele lisaressursse selle kala püügiks (ettevõtluskulude kompenseerimine) ja kultiveerides ning toetades innovatsioonide rakendamist ettevõtetes, milles seda kala töödeldaks. Selle meetodi rakendamine peab toimuma kõigis riikides üheaegselt, sest teisiti ei ole see efektiivne.

  1. Hüljeste poolt tehtav kahju kaluritele. Nii läti kui ka Leedu kalurid puutuvad kokku probleemiga seoses hüljeste populatsiooni suurenemisega Läänemeres. Kuna väikesed kalastusettevõtted kalastavad kõige enam Läänemere rannikuvetes ja selle lahtedes, on hüljeste populatsiooni suurenemine hakanud kaluritele tekitama suuri kahjusid (on lõhutavad kalastamisseadmed, vähenevad püütava kala ressursid jne.). Läänemere ääres olevad riigid lahendavad seda probleemi eraldi ja rakendavad erinevaid meetodeid. Leedu kaluritele on hakatud maksma kompensatsiooni hüljeste poolt tekitatud kahju korvamiseks, Lätis on alles hakatud seda probleemi lahendama. Selle probleemi lahendamisel erinevates riikides puutuvad kalurid kokku keskkonnakaitseorganisatsioonidega, mis ühes riigis teevad kaluritega heasoovlikku koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks (kaitstakse loodust ja kalurit ei unustata), teistes riikides rahuldavad mainitud organisatsioonid vaid enda huvisid. Osalejate arvamus on, et Euroopa Liidu institutsioonid võiks seda probleemi hinnata laiemas plaanis ja rakendada üldisi meetmeid, millega oleksid ühendatud kõigi riikide jõud leidmaks lahendusi, mis avaldaks mõju hüljeste poolt kaluritele tehtava kahju vähendamiseks.
  2. Kütusele aktsiisimaksu rakendamine. Konverentsil sai välja öeldud arvamus, et väikesed ja väga väikesed ettevõtted kogevad kalastusäris suuremate ettevõtete ees äridiskrimineerimist seoses rakendatavate soodustustega aktsiisiga mittemaksustatava kütuse soetamisel. Nii põlluharijad kui kalurid saavad oma riikides pretendeerida soodustusele soetada aktsiisiga mittemaksustatavat diislit äri edendamiseks. Suured kalastusettevõtted kalastavad diiselkütusel töötavate laevadega (treilerid jms.), aga väikesed ja väga väikesed kalastusettevõtted, mis tegelevad kalapüügiga rannikuvetel või sisevetel, peavad kasutama laevasid, millel on bensiinimootorid (kõige sagedamini päramootorid). Nii juhtub seepärast, et väikeste kalastusettevõtete kalastusviisile ei ole diiselmootoriga laeva rakendada võimalik. Konverentsi osalejad arvavad, et sellised ettevõtted peaks saama soodustusi aktsiisivaba bensiini soetamiseks, mis looks võrdsed õigused ja õige konkurentsi.

Konverentsil osalejad, kes on volitatud protokollile alla kirjutama:

konverentsi protokoll

Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on Twitter

Lisa kommentaar